Külvake enestele õiguseks, lõigake vastavalt vagadusele; rajage enestele uudismaad, sest aeg on otsida Issandat, kuni ta tuleb ja õpetab teile õigust! Ho 10:12

Kes vähegi põllumajandusega tegelenud on, see tõenäoliselt teab, et õnnestunud saagi saamiseks tuleb kogu aeg hoolikas olla. Esmalt peab silmas pidama nii seemne kõrget kvaliteeti kui tuleb ka luua sobivad külvi- ja kasvutingimused, edasi hoolitseda tärganud taime eest regulaarselt, jälgida, et tal oleks piisavalt niiskust, valgust, toitaineid, et umbrohud ega kahjurid ei segaks tema arengut jne.

Juulikuu juhtsalmiks antud sõnad prohvet Hoosea raamatust räägivad meile samuti külvamisest ja lõikamisest, seda küll avaramas, vaimses mõttes. Hoosea tuletab oma rahvale tema pattu ja eksimusi meelde, kõneleb tagajärjest – karistusest. Eesti vanasõnagi ütleb, et mida külvad, seda lõikad. Vanarahvas on olnud nutikas inimkäitumist ilmekalt seletama ja nii kehtib seegi ütlus tabavalt meie igapäevaelu kohta, sest ju oskab igaüks meist tuua selle mõttekäigu illustreerimiseks mõne näite kas enese, lähedase kaasteelise või siis laiemalt mõne inimgrupi käitumisest.

Jeesus kasutas samuti puu ja tema vilja võrdumit selgitades, et puud tuntakse tema viljast: “Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja. Hea puu ei või kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.” (Mt 7:17–19) Niisiis rääkis Jeesus samuti karmidest tagajärgedest. Tema sõnad lasevad meil arvata, et me igaüks oleme justkui erinev puu oma eripalgeliste viljadega. Kuid olulisim küsimus on selles, et mis jääb meie ülesandeks, kuidas meie toimima peaksime? Ju on kõige vähem, aga samas ka kõige rohkem, mida meie teha saame: paluda igal päeval Jumalalt armu, et Tema ise õpetaks meid ära tundma õige tee, sellise, mis aitaks meil jätkuvalt häid vilju kanda.