Ärge unustage külalislahkust, sest selle läbi on mõned ise seda aimamata võtnud külalistena vastu ingleid. Hb 13:2

Kirja heebrealastele autor kutsub meid üles olema üksteise vastu külalislahked. Tänapäeval mõistetakse külalislahkuse all nii võõrustajaks kui ka külaliseks olemist. Võõrustajatena avame tulijaile oma kodu- ja südame ukse, külalistena toome endaga kaasa aga uued mõtted, teistsuguse kultuuri ja maailmavaate. Nii võõrustaja kui ka külalisena ületatakse eneses peituvad piirid ning avatakse end võõrale. Nii puudutab külalislahkus võõrustajat kui ka külalist ennast.
Oma südant ja kodu teistele avades saame Jumala õnnistusi sügavalt kogeda ja tunnetada. See ei seisne ainult lauale pandud heades andides ega piinlikult puhtas kodus, vaid hoopis südamesoojuses ja naeratuses, lahkuses ja siiras osaduses.
Alanud suvekuudel liigub aeg teises rütmis ning sageli minnakse just nüüd üksi või sõpradega teele, et kogeda midagi uut, leida midagi väärtuslikku, jõuda eesmärgini, mis tasub vaeva. Teatud mõttes oleme ju kogu aeg aardejahil, olgu need aarded siis midagi materiaalset või vaimset, ajalikku või igavest. Nii külaliste kui ka võõrustajatena ringi rännates saame üksteisele pakkuda aga kõiki neid aardeid, millega Jumal meid õnnistab. Ja ehk leiame mahti kinkida üksteisele ka veidi enam aega selleks, et võõrad saaksid omaks ja omad ei jääks võõraks, et teenida üksteist hoolivuse, tähelepanu ja siira armastusega.
Õnnistatud jaanikuud, head võõrustamist ja päralejõudmist!