Sest minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse. Rm 8:18

Meie kõigi elus tuleb ette raskemaid ja kergemaid aegu, nii lihtsamaid kui enam pingutust nõudvaid hetki, meie teele satub rõõmsaid, aga ka kannatusi põhjustavaid olukordi. Sageli ei ole meie võimuses keerulist situatsiooni lahendada ja tihti ei jäägi meil raskusse sattudes üle muud, kui nentida: “Elu on selline.”

Käesoleva kuu juhtsalmist loeme apostel Pauluse julgustavaid sõnu, mis suunavad meid vaatama hoopis kaugemale käesoleva hetke raskustest. Veel enam, ta toob võrdluses välja praegused kannatused, mis “ei vääri mainimist” ja ees ootava, tulevase kirkuse! Kirkuse ilmumise all mõeldakse Kristuse tagasi tulles kristlastele osaks saavat Jumala laste “kuningavõimu” staatust. See on tulevikulootus, millele tasub mõelda, mida tasub raskel ajal meeles hoida ja sellest teadmisest jõudu ammutada. 

Me teame ju, et meie ajalik elu siin maa peal on maailma ajalugu arvestades väga üürike, justkui üksainus viiv, millele järgneb midagi võrreldamatult suuremat. Olgu meile julgustuseks ja igal hetkel lootust andvaks kuldsalmiks kutsutud sõnad Johannese evangeeliumist: “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” Seda Jumala ülisuure armastusteo mõistmist ja meeles pidamist soovin meile kõigile!