EELK TALLINNA TOOMPEA KAARLI KOGUDUS
 ESILEHT  
 KOGUDUS  
 KIRIK  
 UUDISED  
 TOETA KOGUDUST  
 KAARLI KOOL  
 KONTAKT  
 
ENG | SUOMI | RUS | siseveeb  


KIRIK

Ajalugu

K├Âleri fresko

K├╝gelgeni maalid

Tornikellad

Orel

Endised vaimulikud

Kiriku remont

Oreli remont


 

ALTARIMAALIST JA KRISTUSE PROTOT├ť├ťBIST

Altarimaali s├╝nniloost

20. dets. 1870.a., mil Kaarli kirikus peeti esimene jumalateenistus, ei olnud kirik l├Áplikult valmis. Puudusid tornid ja altaripilt. Arhitekt Hippius soovitas Kaarli kirikule tellida freskotehnikas altarimaali, mille teostamiseks ta soovitas ilmselt p├Â├Ârduda J. K├Âleri poole.

Johan_K├Âler_1859._aastalVastamine ei olnud K├Âlerile kerge ning n├Áudis p├Áhjalikku kaalumist.

Esialgse plaani kohaselt tahtis K├Âler altarimaali joonistada 1877. a. suvel, mille teostamine tegelikkuses nihkus aga kaks suve edasi.

Nimelt suundus K├Âler freskomaali tehnoloogiaga tutvuma Saksamaale. Ettevalmist├Âid pildi maalimiseks alustati n├Ądal enne nelip├╝hi 1879. a. Freskomaali aluspinda ei krohvitud vahetult paksule kivim├╝├╝rile, vaid ta on sellest u. 30 cm eemal, kaitseks v├Ąlism├╝├╝ri niiskuse eest. Maalitava pinna ulatusse taoti kivim├╝├╝ri mitu tuhat ├╝le 30 cm pikkust raudnaela, mille pead tinutati ├╝le ning kaeti siis vedela asfaldiga. Nende k├╝lge punuti traadist v├Árk, mis hiljem samuti asfaldiga ├╝le v├Á├Ábati. Traatv├Árgule loobiti mitu kihti m├Ârti, mis j├Ąid aluseks viimasele viimistletud krohvikihile, millele maaliti.

1879. aasta juuliks olid k├Áik ettevalmistust├Â├Âd niikaugel, et K├Âler v├Áis alustada fresko maalimist. Freskomaali menetlust on selgitanud F. Matt: ÔÇ×Kogu maalitava pinna jaoks tegi J. K├Âler vastava eeljoonistuse maali originaalsuuruses (nn. kartooni). See l├Áigati osadeks, vastavalt nende suurusele krohviti maalipind ette. L├Ąbi kartooni kanti detailide kontuurid pehmele krohvile ja alustati kohe maalimist lubjakindlate maamulla pigmentidega, mida lahustati kas puhta veega v├Ái selitatud lubjaveega. (K├Âleri enda andmeil on ta kasutanud puhtaid vesiv├Ąrve. Oma kirjas 23. oktoobril 1880. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia konverents-sekret├Ąr P. Issejevile ta kirjutab: ÔÇ×See t├Â├ on fresko, mitte n├Ándanimetatud, vaid t├Áeline, s.o. maal puhaste vesiv├Ąrvidega ilma mingite liimjate sideainetata, v├Ąrskel krohvil, mis kuivades eritab glasuuritaolist ainet ning sellega kinnistab enda k├╝lge maali...)

┬áAltarimaal valmis 10 p├Ąevaga. T├Â├Âp├Ąevad olid pikad - 12 ja rohkemgi tundi. Kuna peale krohvi kuivamist ei olnud parandused samas tehnikas enam v├Áimalikud, pidi t├Â├ ├Ánnestuma ├╝hekorraga. Siia tuleks veel lisada, et J. K├Âler maalis fresko tasuta.

T├Â├ valmis 23. juulil 1879.aastal ja ├Ánnistati sama aasta 29. juulil. Jumalateenistust pidas noor eesti kiriku├Ápetaja M. Lipp.

R├Ą├Ąkides K├Âleri freskomaalit peab m├Ąrkima krohvipinna ettevalmistajat, kes oli omal alal suur spetsialist - J├╝ri Kilkohv Kullamaa kihelkonnast.

Fresko protot├╝├╝bist ÔÇ×Ilusast Villemist

Sajad tuhanded silmapaarid on aastate jooksul peatunud Kaarli kiriku altari kohal asuva Kristuse pildi ees. Sajad tuhanded hinged on leidnud lohutust neist ├Áilsaist n├Ąojoonist ja sellest isalikust ilmest, milles peegeldub ├Ľpetaja suur lause: ÔÇ×Tulge minu juurde k├Áik, kes te vaevatud ja koormatud olete.

Kas kunstnikku inspireeris pilti looma elav fantaasia ├Áilsast Inimese Pojast? Kuid ei, freskomaali algkujuks on olnud K├Âlerile elav inimene.

Villem Tamme isa oli Kassari m├Áisas m├Âldriks, kes oli ├╝mbruskonnas tuntud mitte ainult osava t├Â├Âmehena, vaid ka n├Ąolt ilusa mehena. Tammede perekonnas liikus suust suhu edasi antud jutt, mille j├Ąrele Tammedes pidi olema v├Á├Árast verd. R├Ą├Ągiti, et kunagi ammu randunud saarel austerlased. Neist v├Á├Áramaalastest j├Ą├Ąnud ├╝ks Hiiumaale ja toonud hiidlaste hulka t├Ámmukat verd.

Villem Tamm s├╝ndis 1836.a. Tal oli veel kolm venda ja kaks ├Áde, kellest Villem oli k├Áige vanem. Poisikesena oli ta Kassari m├Áisa omaniku Stackelbergi loomade karjapoisiks. Sirgus siis tallipoisiks ja ├Áppis ├Ąra kangru ameti. Edasi saab temast kutsar. Selleks ajaks on ta juba 27-aastane. ├ťmbruskond ei h├╝├╝a teda muud moodi, kui ÔÇ×Ilusaks Villemiks. Tal on ├Áilsad, haruldaselt puhtad n├Ąojooned. Ta kannab pikki tihedaid juukseid ja l├Áua otsas l├╝hikest habet.

Villem oli ├╝mbruskonnas ├╝ks arukamaid ja andekamaid mehi. Ka m├Áis hindas Villemi vaimuandeid. Nimelt oskas ta h├Ąsti kaarte joonistada. Stackelbergid kasutasid tihti tema abi. Ka oli Villem see, kes esimesena andis Kassari m├Áisa omanikule n├Áu ehitada 1,5 km pikkune maasild, mis praegu ├╝hendab Kassarit Hiiumaaga.

1863.a. viibis J. K├Âler Hiiumaal Vaemlas. Seal torkas kunstnikule otsekohe silma see omap├Ąrane talupoeg. Tema p├Ąevitunud, t├Ámmukas, kergelt v├Á├Áramaine n├Ągu. Ilmselgete joontega n├Ągu. Ta maalis Villem Tammest portree - ÔÇ×Hiiu talumees kirvega.a teda muud moodi, kui

Villem oli ├╝

1863.a. viibis J. K├Â

1879.aastal, kui K├Âler hakkas maalima Kaarli kirikule freskot, valis ta Kristuse protot├╝├╝biks Villem Tamme. Mulje, mille lihtne kutsar K├Âlerile oli j├Ątnud, pidi olema s├╝gav, et kuju meenus K├Âlerile ka aastaid hiljem.

K├Âler ei teadnud siis, et Ilus Villem oli ametiredelil edasi j├Áudnud. Temast oli saanud kurja iseloomuga m├Áisa kubjas ja veel hiljem m├Áisa aidamees-valitseja.

Kui pilt juba valmis oli, sai ta sellest kuulda ja K├Âleril olevat peast l├Ąbi k├Ąinud h├Ąvitamise m├Átted.

ÔÇ×... Ma m├Átlen (ma ei kinnita, et ma oma m├Átte otsemaid teoks teeksin, kui see v├Áimalik olekski), ma m├Átlen: et oleks see l├Áuendi peale tehtud ├Álipilt...ma v├Áiksin v├Átta k├Ą├Ąrkambri kojast kaks redelit, need on lootuse j├Ąrgi veel seal, ja t├╝ki k├Âit, k├╝llap on sedagi seal veel meie suure t├Â├ j├Ąrelt leida, ma v├Áiksin siduda redelid ostapidi kokku, n├Ánda, et nad ulatuksid ilma tellinguteta parajasti ├╝les apsiidikaareni... Ma v├Áiksin ronida ├Â├Âsel sinna ├╝les, v├Átta noa /.../ja l├Áigata pildi k├Ąrinal ├╝levalt maha - tulgu sellest homme lament missugune tahes... Rullida ta kokku, tarida kaasa, peita sootumaks ├Ąra... Ei, merre ei raatsiks ma teda ometi heita... Olgugi tema s├╝gavam kunstiline v├Ą├Ąrtus keskp├Ąrane /.../ Aga see ei ole ju l├Áuendi peale tehtud pilt. Ja neljasadat ruutjalga krohvi maha raiuda v├Ái isegi ├╝le v├Á├Ábata ei j├Áuaks ma ilma peal... (J. Krossi ÔÇ×Kolmandad m├Ąed lk. 88).

ÔÇ×Ilus Villem oli juba ├Áige vana mees, kui ta kuulis, et professor J. K├Âler oli tema n├Ąo j├Ąrele maalinud Kaarli kiriku seinale Kristuse pildi.

Ta otsustas veel enne surma seda vaatama minna ja v├Áttis ette pika reisi Kassarist Tallinna.

Ta astub vaikselt ├╝hel ennel├Áunal t├╝hja kiriku v├Álvide alla. Ta on hulga aega vaadelnud seda pilti kiriku seinal. Ja lausunud siis omaette: ÔÇ×Jah, eks me k├Áik oleme loodud Jumala n├Ąo j├Ąrele.

Villem Tamm suri 1915. aastal, olles 79-aastane. Ta on maetud Kassari

 
Toompuiestee 4, 10142 Tallinn | tel 619 9100 | [email protected] | SEB EE171010022004706006