Mälestusmissa toimumine kirikus annab hea võimaluse mälestada kõiki oma lahkunuid, olenemata sellest, kas nad on maetud Tallinna või pealinnast kaugemal olevatele kalmistutele.
Peame oma lähedasi meeles, mäletame neid ja oleme tänulikud selle eest, mida nad oma elupäevadel said meile oma mõtete, sõnade ja tegude läbi anda. Aga mitte ainult.
Ristiinimestena on meil võimalus lahkunute eest ka palvetada. Mõelgem sellele, kui palju on neidki, kes maeti ilma Jumala Sõna ja palveta. Veelgi rohkem on ilmselt aegade jooksul neid, kes ei olnud ristitud ja keda kiriklikult ei maetud. Nemadki vajavad ligimestena meie palveid.
Lahkunuid palves meenutades ja mälestades osutame neile jätkuvalt armastust. Selline palve ka tundmatute eest on ilus armastustegu. Me saame paluda, et nad puhkaksid Jumala rahus, saaksid osa igavikust ja et Jumal oleks neile armuline ning nad jõuaksid taevasesse isakoju.
Meiegi usk ülestõusmisesse vajab jätkuvat julgustust. Surnuaiapüha missal saame osa Jumala Sõnast ja armulaua sakramendist, mis kinnitavad meie usku ja hoiavad õiges usus igaveseks jäädavaks eluks.
Oma armsate mälestamissoovist saab teada anda enne missa algust käärkambris või edastada need koguduse kantseleisse telefoni või e-posti teel.