2018. aasta septembris toimunud viisiidil Eestisse ütles paavst Fransiscus presidendi roosiaias kultuuri ja riigitegelastele kõneledes: „Siiski tuleb kasuks, kui me kunagi ei unusta, et „hea elu” ja hästi elatud elu ei ole üks ja sama asi.”

Vaadates enda ümber, näeme, et üsna sageli mõistetakse ja määratakse „head“ elu vaid materiaalsete väärtustega ning „heaks“ eluks peetakse elu, kus peamiseks ja sageli ka ainsaks mõõdupuuks on „mina“. See on ühemõõtmeline elu, kus ruumi on vaid minule, mis algab minust ja lõppeb minuga.

On selge, et hästi elatud elu, millele ka paavst oma kõnes vihjas, ei saa olla üheplaaniline, vaid vajab rohkem mõõtmeid. Lisaks „minale“ kuulub hästi elatud elu juurde lahutamatult ka „sina“. Oskus näha ja hoolida enda kõrval ka sama väärtuslikest ja võrdsetest teistest.

Detsembri kuu juhtsalm Psalmide raamatust lisab aga kahemõõtmelisele sina-mina maailmale veel ka kolmanda, võib-olla kõige olulisema mõõtme. Veidi pikemalt, kui juhtsalmis antud mõttekatkest, saame 65. Psalmis lugeda: „Sina oled maa eest hoolitsenud ja seda jootnud; sa teed selle väga rikkaks. Jumala veesooned on täis vett; /…/ Vihmapiiskadega sa teed maa pehmeks ning õnnistad selle kasvu. Sa ehid aasta oma headusega ja su jäljed tilguvad õli.”

Loe edasi …