Oleme astunud üle uue kirikuaasta läve

Oleme astunud üle uue kirikuaasta läve. Mida uus aeg meie jaoks enesega kaasa toob, on täna vara öelda. Jumala lastele on see aga võimaluseks jätkata oma eluteed koos Kristusega, elada kaasa Kristuse elukäigule, osa saada Kristuse lunastusteost, armurikastest sakramentidest ning heldusest ja hoidmisest, mis meid päev-päevalt ümbritsevad.

Praegu oleme advendiajas, ootusajas. Ühelt poolt suunab advendiaeg meie pilgud minevikku, teisalt tulevikku ning lõpuks ka olevikku. Advendiaeg tuletab meile meelde Kristuse sündi kui ajalooliselt toimunud sündmust – Jumala Sõna sai lihaks Jeesus-lapses. Tulevikuliselt suunab advendiaeg meie mõtted Kristuse tulemisele kogu ilmaruumi Issandana aegade lõpul oma rahva keskele tõotuse täitjana. Viimselt viitab ootusaeg ka olevikku kinnitades Kristuse olemist oma rahva keskel ja südames sõnas ning sakramendis esitades meile küsimuse “mida tähendab Kristuse tulemine meile täna – siin ja praegu”.

Ajalooliselt on advendiaeg olnud paastuaeg, patukahetsuse ja meeleparanduse aeg, mil süüvida Tulijasse, Tema maisesse teekonda ja sõnumisse. Seega pole saabunud advendiaeg jõulueelseks meelelahutuse ja pidutsemise ajaks, vaid ennekõike on see aeg meile antud vaikuseks, endasse vaatamiseks, patukahetsuseks ja meeleparanduseks. Advendiaja nädalad enne jõulupühi pakuvad pidevas ajanappuses olevale inimesele võimalust hetkeks seisatuda, tõsta silmad igapäeva tegevustelt ja vaadata kõrgemale, vaadata Kristusele.

Kuidas mõistetakse meile pakutud ootusaega väärtuslikult kasutada, mil viisil lahti kiskuda argisest, vaikida, vaadata endasse, otsida ja leida meisse peidetud Jumalariiki ja tunnetada igapäevast vajadust Issanda õnnistuse, juhatuse, Tema armu ja halastuse järele – on iseküsimuseks. Sageli pööratakse oma tähelepanu sisekaemuse asemel väliste jõulude ettevalmistustele, pühadekingituste otsimisele ja ostmisele, jõulupuu ja jõuluroogade hankimisele. Seejuures unustatakse kergesti saabuvate pühade tegelik sisu ja kese ning tasaduse ja alandlikkuse asemel valitsevad inimesi kannatamatus ja rahutus.

Jeesus ütleb: Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Luuka evangeelium 21:28)

Soovin, et alanud advendiajal võiksime oma argipäeva askelduste keskel võtta aega selleks, et Kristuse tulemise ja olemise sügavusse tungida – avastada üha uuesti need rikkused ja õnnistused, mis peituvad Jeesus-lapses ja risti löödud ning ülestõusnud Kristuses.

Meile antud armu- ja meeleparandusaeg kestab veel. Seetõttu otsigem Issanda palet ja ammutagem jõudu Tulijast, Kes oli, Kes on ja Kes jääb igavesest ajast igavesti.

Rahulikku Kristuse ootuse aega!

Õpetaja Kaisa Kirikal