Mu silmad on näinud sinu päästet. Lk 2:30

2. veebruaril tähistas kristlik kirik küünlapäeva, Issanda templisse toomise püha, mis ühtlasi lõpetab ka kirikuaasta jõuludega seotud pühaderingi. Loo Jeesuse templissetoomisest ja seal juhtunust jutustab meile evangelist Luukas. Samamoodi nagu jõulusündmus toimus tagasihoidlikult, varjatult vaid mõne üksiku silmapaari nägemisulatuses astuvad Maarja ja Joosep koos oma vastsündinud lapsega templisse tähelepanu otsimata. Võimalik, et nende templiskäik oleks võinud jääda sootuks märka- mata, kui poleks olnud Siimeoni, kelle kohta Luukas kirjutab, et ta oli õiglane ja vaga ja ootas Iisraeli lohutust. Tuleb tunnistada, et Siimeon on üks minu jõululoo lemmiktegelastest. Usun, et Siimeon ei tulnud sellel päeval pühakotta mitte esimest korda, vaid käis seal igapäevaselt. Jumal oli talle lubanud, et ta ei sure enne, kui on Päästjat näinud ja nii ta siis ootas kannatlikult ja ustavalt, kuni ühel päeval tundis Maarja süles olevas vastsündinus ära selle, keda oli pikisilmi näha soovinud. Ta võttis ta hellalt oma kätele ja lausus: Issand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda rahus oma ütlust mööda, sest mu silmad on näinud sinu päästet …

Üks silmapilk ja Siimeon tunneb rahu, mida on igatsenud. Tunneb ära selle, mida on igatsenud ja millest puudust tundnud. Kõik on järsku omal kohal. Kas pole ka nii, et just silmades peegeldub ka meie rahu või selle puudumine? Või kas pole süm- boolne, et just sellel päeval, kui Siimeon leiab vastsündinud lapse silmades kaua igatsetud rahu, tähistame ka oma riigis rahu sündimise Tartu rahu aastapäeva.

See lihtne palve, mille Siimeon vastsündinud Rahuvürsti süles hoides loeb, on aastasadade jooksul inspireerinud paljusid heliloojaid. Ka Arvo Pärdi teoste hulgast leiab palve ladinakeelse alguse järgi nime saanud teose „Nunc dimittis“. Samuti on Siimeoni õnnistussõnad kiriku traditsioonis tunnipalvete nime kandva igapäevase palvetetsükli viimase, päevalõpu palvuse, muutumatu osa ning vast võiksime ka meie ennast õhtul magama minnes usaldada Jumala hoolde ja paluda rahu just nende samada vaga Siimeoni sõnadega: Issand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda rahus oma ütlust mööda, sest mu silmad on näinud sinu päästet, mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees: valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust sinu rahvale Iisraelile.

Diakon Meelis Holsting

Scroll to Top