Mõistus ja süda on sageli omavahel konfliktis

Üks indiaanlane arvanud, et kõik valged on hullud. Kui tema käest seletust küsiti, siis põhjendas ta oma arusaama järgmiselt: „Te ütlete, et teie mõtlete peaga.“

„Loomulikult. Millega siis sina mõtled?” küsisid valged vastu.

Indiaanlane kostis: „Meie mõtleme südamega.“

Mõistuse-inimestena oleme küllap kogenud, et meie MÕISTUS JA SÜDA on sageli omavahel konfliktis – kord püüab üks teisest üle olla, teinekord on jälle vastupidi.

Ega me oskagi sageli vahet teha, millal valitseb MÕISTUS me sõnu ja tegusid, ja millal teeb seda meie SÜDA. Meie SÜDA võib meile kerjust nähes ütelda „aita teda!“, kuid meie MÕISTUS võib meid korrale kutsudes öelda – „kuule, sul on endalgi raha vähe, hakka siin veel teisi aitama…“; meie SÜDA võib meile öelda „ma usun, et sealpool taevalaotust on olemas keegi või miski ülevam jõud – selleks võib olla valguse Jumal, kes minulgi silma peal hoiab, ning kellest kõneleb kristlaste piibel“, ent samal hetkel võib meie MÕISTUS kummutada kõik eeldused usu tärkamiseks ning meile kinnitada: „no kuule, Darwin esitas ju väga tõepärase teooria sellest, kuidas me kõik oleme ahvist arenenud, kas sa siis sellega ei võiks leppida?“; meie SÜDA ütleb „ma igatsen väga, et keegi aitaks mul elada seda elu vääriliselt ning õigesti, räägitakse, et Jumal võib inimese samme siin maa peal juhtida“, ent MÕISTUS võib vähese või argliku usu pärast nullida kõik meie püüdlused selle varjatud Jumala poole pöörduda, ning suunab inimese selle asemel abi otsima pendli-meeste ja sensitiivide juurest ning oma igapäevast elu elama horoskoopide järgi.

Käes on aasta kõige oodatumad pühad. Aastast aastasse kordub jõuluevangeelium ja kaunimad jõululaulud. Ikka ja jälle loetakse lugu sellest, kuidas keiser Augustus andis käsu üles kirjutada kogu Rooma riigi rahvas, kuidas Joosep ning Maarja läksid Naatsaretist Petlemma, kuidas Jeesus sündis laudas ja kuidas karjased tulid vastsündinut tervitama.

Jõuluevangeelium ei piirdu aga beebi-Jeesusega, kes pehmetel õlgedel magab, kelle ümber olid kogunenud tema vanemad, karjused ja ingliväed. Tema, kellest me jõuluevangeeliumis kuuleme, on avalikuks ja inimeseks saanud Jumal, kes oma Pojas Jeesuses on tulnud otsima ja päästma kadunut.

Jeesuse sündimise-lugu aastast aastasse jõulukirikus kuulates võib meie MÕISTUS kinnitada, et see on vaid üks muinasjutt või legend, mida ligikaudu 2 miljardit kogu maailma rahvastikust usuvad, ning mis ei puutu meisse. SÜDA meie sees võib aga vaikselt rõõmustada, usaldades teadmist, et siin jõulusõime sees on tõesti TEMA – Jumala Poeg, kes tuli siia maailma tooma valgust ja lunastust, kes tuli tooma kergendust meie igapäeva ellu ja meid eluteel taeva poole juhatama.

Rõõmustagem siis oma südames Jeesuse tulemise üle. Rõõmustagem ja usaldagem iseendid, oma lähedased ja edasine elutee Jumala kätte, Teda kõige eest tänades ja Temalt õnnistust paludes!

Õnnistatud jõuluaega ja Jeesus-lapse sündimise püha kõigile!

Abiõpetaja Kaisa Kirikal