Kannatusnädala sündmused on kulmineerunud võiduga: ületõusmispüha hommikul tähistame koos miljonite kristlastega üle maailma Jeesuse Kristuse võitu surma üle!Kristlastena me usume, et Jumala Poja surm ja surmast üles tõusmine lunastas kogu inimkonna, see tõi kõigile inimestele lootuse igavesti elada. Meil, tänapäeval, ei ole seda sugugi lihtne mõista, kuid pärast Jeesuse ristisurma olid segaduses ka Tema jüngrid Ülestõusnud Kristus kuulab jüngrite omavahelist juttu Emmause teel, jagab nende muret ja valu. Ta seletab neile lahti Jumala päästetöö maailmas. Evangeeliumis on kirjutatud, et hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib. Ta murrab nendega koos leiba, näitab sellega, et viibib ülestõusnuna siin maailmas nende keskel. See kohtumine muudab jüngreid täiesti: nende mure muutub rõõmuks Kristuse ligiolu pärast, nende silmad avanevad nägema seda totaalset jumalariigi läbimurret: võitu surma üle! Nad ei karda ega muretse enam, vaid ruttavad kogetud rõõmusõnumit edasi andma ka teistele. Nagu Vana Testamendi laulik kirjutab: Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks. See on Issand, keda me ootasime, hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest. Ülestõusmispühadel saame eriliselt meenutada seda Jumala ülisuurt armastustegu: oma poja ohverdamist meie, inimeste eest, meie heaks. Selle läbi saime meie uue võimaluse, et me ei pea enam üksi oma koormaid kandma ja raskustes ekslema, vaid saame oma igapäevateedele Jeesuse saatjaks paluda, konarlikul teel Tema ristile toetudes edasi minna, ränkadel hetkedel kindlas abilootuses paluda nii nagu jüngrid oma teel: Jää meie juurde Ärgem siis elus ettetulevates katsumustes unustagem, et Jeesusele lootes ja Teda usaldades ei tule meil pettuda, Tema kõnnib meie kõrval, ainult Tema suudab meie mured rõõmuks muuta ning meid viimaks igavesse ellu juhtida!
Diakon Saima Sellak-Martinson