Aga nad olid minemas teel üles Jeruusalemma ja Jeesus käis nende ees, ja nad olid ehmunud, aga kaasaminejad kartsid. Ja võttes need kaksteist taas endaga, hakkas Jeesus neile rääkima, mis teda ees ootab:„Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte ning need teotavad teda ja sülitavad ta peale ja piitsutavad teda ja tapavad ta ära ning kolme päeva pärast tõuseb ta üles.”
Igatsus au järele Ja Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes astusid Jeesuse juurde ja ütlesid talle: „Õpetaja, me tahame, et sa meile teeksid, mida me iganes palume.”Mk 10:32-45
Tänase juhtsalmi kesksed sõnad on armastus ja ohver ning vajavad kindlasti ikka ja jälle lahti rääkimist ja mõtestamist.
Alustan natuke kaugemalt ja räägin esmalt teemal, mis ikka ja jälle vajab leerilastele vastamist ning meelde tuletamist igale kristlasele.
Esimese käsu seletuses öeldakse, et inimene ei või kummardada ühtegi ebajumalat. Ebajumala all peetakse silmas seda, et kui keegi teeb mõne pildi või kuju Jumalast, siis see ei ole see tegelik Looja, vaid inimese fantaasia ehk kujutelm temast.
Millegi pärast sellega sageli piirdutakse, et ei tohi teha pilti või kuju. Harvem räägitakse mingitest teistest asjadest või väärtustest, mis võivad muutuda ebajumalaks, nagu võim, raha, poliitiline maailmavaade ja muu selline.
Hoopis vähem teadvustatakse seda, et sageli loome ise jumalat selle läbi, et oletame ja arvame teadvat, mida Jumal mõtleb, soovib, tahab ja teeb. Või siis vastupidi, et teame mida Ta kindlasti ei tee, ei mõtle, ei taha ja mida Ta ei soovi.
See avaldub vestlustes, sõnavõttudes, jutlustes, palvetes ja paljudes muudes olukordades, mil kasutatakse sõnade ühendeid nagu: ma tean, et jumal tahab; ma nõuan, et sa jumal teed; Jeesuse nimel annad sa mulle; jumal kindlasti nii ei tee ja nii edasi.
Just sellise hoiakute ja arusaamadega kujundatakse jumal, kes aga sootuks ei pruugi olla see, keda usume. Selline omaloodud kuvand jumalast ei ole kindlasti see, kes tegelikult on meie Jumal.
Sageli on sellise mõttelaadi taustal veendumus, et Piibel annab sellised juhised ja me saame alati õigesti aru, mida ja kuidas Piibel meile ilmutust edasi annab ja et inimene siis seda ka õigesti tõlgendab.
Ärge saage minust valesti aru, et kuidagi Piibli autoriteeti õõnestan või Pühakirja ei usu. Ikka usun. On veel midagi, mis tahtmatult varju jääb, aga ilma milleta ei saa ka Pühakirja seletada ja kus võib selle seletamisel minu hinnangu libastuda.
Evangeeliumist kuulsime seda kuidas kaks jüngrit Jaakobus ja Johannes tahavad saada endale positsiooni Jeesuse juures. Jeesus on neile rääkinud sellest, mis teda ees ootab ja ilmselt saavad osa kannatustest ka jüngrid. Nüüd loodavadki need kaks kaubelda omale positsiooni. Ilmselt ei taipa nad päris lõpuni seda, mida Jeesus neile oma tulevikust räägib.
Jeesus ei tõrju küsijaid tagasi vaid selgitab, et küsimus ei ole positsioonis, vaid milleski muus. Ta rõhutab, et igaüks, kes tahab olla suurem või esimene, peab esmalt oleme teenija kui mitte öelda, et ori.
Evangelisti arvates näeb Jeesus läbi selle, et mitte ainult Jaakobus ja Johannes vaid ka teised jüngrid, tajudes oma erilist positsiooni, ei pruugi sugugi lähtuda vaid Jeesuse tahtest vaid, sõnade ja tegude taga võib olla ka soov omakasule. Ilmselt see panebki Jeesuse küsima, kas jüngrid ikka on valmis selleks, mis neid ees ootab. Kuigi siingi kõlab Jeesuse poolt kahtlus, usaldab Ta oma jüngreid.
Ühtegi positsiooni või õigust ei anta seetõttu, et seda saab Jeesuse käest kaubelda. Igaüks, kes arvab, et tal on mingid eelised Jumala silmis või tema usk on suurem ja tugevam või positsioon ja teadmise suurem kui mõnel teisel, siis ei ole selline inimene taibanud Jeesuse peamist ülesannet ja Tema ohvrisurma tähendust isegi siis, kui ta oskab hästi Pühakirja tsiteerida. Meie esimene ja ainus ülesanne on alandlikult järgida Kristust ja teenida kaasinimest kogu ihu ja hingega. Kristus on see, kellega seoses me mõõdame ka Piiblis olevat ilmutust.
Kuidas siis nüüd siia haakuvad algul nimetatud sõnad – armastus ja ohver. Eriti ohver, sest kaasaegses maailmas ohver ei mahu kuidagi sellesse konteksti.
Olen ikka ja jälle toonud näiteid armastuse olemusest ja seda abielu kontekstis. Kord kui üks eakas paar tähistas oma teemantpulma, siis küsisin vanapaarilt, et kas armastus on kogu aeg olnud tugev või oli ka vahepeal mingeid selliseid keerulisemaid aegu. Härra vaatas oma prouale otsa ja ütles umbes nõnda: Armastus kasvab igapäevaselt vaid suuremaks ja mina armun ka iga päev sellesse kaunisse naisesse. Siis küsisin, et mida siis see armastus tähendab, et kas te oskate seda ütelda. Nad vastasid ühest suust: See tähendab, et arvestad iga päev teisega ja oled valmis loobuma teise jaoks kõigest.
Vanapaar, tõi oma pika kooselu heaks ohvriks oma isekuse ja kasu ning elasid oma elu teineteisele, ehk siis armastuses. Armastada tähendab ohverdada oma mina ja sellega kaasnev. Jumala armastus sai selles avalikuks, et Ta lasi oma Pojal surra ristil. Ta ohverdas armastusest oma poja kõikide inimeste eest.
Just seepärast on oluline, et me kõik ikka ja jälle taipaksime ja tuletaksime endale meelde, et esmane kellest lähtume on Kristus Jeesus. Kui tahame käia oma elus koos temaga, siis peame saama Tema sarnaseks kõiges.
Algaval nädalala astume kannatusaega. Algab suur paast. Suur selle tõttu, et see on pikk. Paastuajaga käib kaasas paastumine ja viimastel aastatel on see komme taas levima hakanud, et paastuajaks loobutakse kas teatud toitainestest või sotsiaalmeediast või millestki muust. See kõik on hea, kui see aitab kaasa armastuses kasvamisele ja Kristusele lähemale jõudmisele.
Ma ei ütle, et peab loobuma millestki, pigem ütlen, et võiks muuta oma elu rütmis ja harjumustes. Eesmärgiks võiks olla Jumala tundmises kasvamine ja Kristusega lähedamaks saamine. Seepärast soovitan hinnata oma palveelu, käia võimalikult palju missadel, selleks, et saada osa Jumala Sõnast ja sakramendist, sest need annid aitavad mõista Jumala armastust ja ohvrit mille Ta tõi, et meie võiksime elada.
Iga samm ja tegu, mis viib meid lähemale Jeesusele on viimselt õnnistuseks, sest armastus saab selle läbi meis igaühes suureks. Aamen.
Koguduse õpetaja JAAK AUS