Jutlus 3. pühapäeval pärast ilmumispüha 24. jaanuaril 2020

Õpetaja JAAK AUSi jutlus 3. pühapäeval pärast ilmumispüha 24. jaanuaril 2020

Apostel Paulus esimeses kirjas Korintlastele räägib armastuse ülemlaulus usust, lootusest ja armastusest. Kiriku õpetuses on usk, lootus ja armastus kolm jumalikku voorust. Need on jumalikud voorused seetõttu, et need antakse igale inimesele, Jumala poolt. Vanemas keelekasutuses öeldakse – need on sisse valatud igasse inimesse. Teatud mõttes võib öelda, et kui kõneldakse „jumalanäolisest“ inimesest, siis just need voorused annavad igale inimesele võimaluse olla see inimene, kellena näeb meid Jumal. On keeruline kõiki isikuomadusi, mis sellise inimese ellu kuuluvad loetleda, aga lühidalt saab võtta kokku seda tuntud mõttega: Inimene elab armastuses Jumala ja kaasinimese vastu.

Teame ju kahjuks, et inimesed suuresti ju nii ei ela. Kui küsida: Kas sa usud Jumalasse, siis ilmselt ei saa me väga palju neid hoogsalt öeldes vastuseid: Jah usun. Mõni võib sellest küsimusest ärrituda ja pahanduda, mõni aga lööb silmad maha. Kindlasti on neidki, kes teatavad, kuidas nemad seda jumalavärki ei tunnista.

Nii võibki kujuneda olukord, kus usk kaob, lootus hägustub ja armastus saab vaid füüsilise meeldimise või hoolimise mõõte. See ei puuduta vaid neid inimesi, kes ei ole Kristusega varem seotud, vaid võib puudutada neidki, kes on olnud „aktiivsed“ kristlased mingis oma elu etapis.

Kiriku õpetuse kohaselt ei kao need voorused kuskile, vaid inimene saab neid täiesti tõrjuda või toimivad nad valikuselt, vastavalt inimese soovile ja tahtele. Inimene otsustab kas ta tahab uskuda Jumalasse, püsida lootuses ning kasvada armastuses.

Tahe on see, mis on ääretult oluline  vooruste toimimisel inimese elus. Kas tahan uskuda Jumalat? See on küsimus mille soovitan leerilastel leerikursuse ajal ikka ja jälle mõelda ning sama soovitan küsida ka kõigil neil, kes leeris käinud.

Loomulikult saab sellele küsimusele vastates küsida vastu: Miks ma peaksin? Või nii nagu kord küsis mu käest üks õpilane: Mis ma sellest saan?

Suhe Jumalaga ei ole kaup, kus meile pakutava vastuvõtmiseks peaksime veel lisaks midagi saama. Jumala armastuse imelisus seisneb selles, et ta annab võimaluse Temalt kõike head vastu võtta, aga Ta ei taha selle eest teeneid või midagi ekstra vastu saada. See mida Tema pakub, on lihtsalt niipalju rohkem, kui inimene oskaks seda haarata. Ta pakub seda igale ühele, kes vaid tahab seda vastu võtta.

Tänane evangeelium ja paljud teised tekstid, mis kirjeldavad Jeesuse imetegusid, püüavad inimesteni tuua seda maailma, elu koos Jumalaga. Teda usaldades, Temale lootes saab kogeda tema hoolitsust ja armastust elu kõikidel hetkedel. Sellistes äärmuslikes olukordades, kus inimene tajub oma suutmatust, jõuetust või kogeb meeleheidet, on hetkeks, mil just need voorused eriliselt esile pääsevad ja Jeesus saab äratada selle usu, mis on otsekui unne jäänud.

Äsja kirjeldatud hetked teevad selle võimalikuks, et inimene otsekui ütleb: Ma tahan, et sa Jumal mu ellu tuled ja siis saab ka usk inimese kandvaks jõuks.

Siinkohal taas ohkan ja tõden, et see ju kahjuks nii sageli ei jää.

Mured mööduvad ja argipäev pakub taas elu, kus näib et Jumalat ei ole vaja. Vajadus tekib siis, kui jälle mingi jama on.

See ongi see, mis tegelikult on probleem. Jumalikud voorused hägustuvad, kui nendega ei tegeleta. Usust rääkides on oluline, et tahe taibata Jumala armu ja neid imelisi ande on jätkuv ja igapäevane. Muidu võib juhtuda, et inimene küll usub, aga tegelikult on ta Jumalast eemaldunud. Selleks, et see kasvamine ja püsimine usus toimuks on vaja regulaarselt lugeda pühakirja, palvetada käija armulaual. Nende andide läbi kasvab ja suureneb usk selliselt, et  tajume Jumala ligiolu ja hoidmist igal päeval. Usuline elu vajab harjutamist ja püsivat hoidmist.

Milline on minu usk või kas usulist „tervist“ saab mõõta? Kindlasti ei pretendeeri sellele, et määrata mõõdupuud või panna paika skaala miinimumi ja maksimumi vahel. Mõned lihtsad küsimused, millele vastates ehk saad aru oma usust.

  1. Kas palvetad vähemalt kord päevas?
  2. Kas oled mõelnud nädala jooksul, et peaks korra Piibli avama?
  3. Kas on tulnud nädala jooksul pähe, et ehk peaks pühapäev Missale minema?

Kui oled vastanud „jah“ siis tahe on säilinud ja tuleb astuda järgmised sammud, et jumalikud voorused saaks kasvada. Ja võib olla kindel, et Jeesus ise on  juhatamas ja toetamas.

Scroll to Top