Septembri juhtsalm suunab arutlema selle üle, mis on meile elus tõeliselt tähtis, esmane ja olulisim, mida peaksime järgima ja meeles pidama. Kõnealused Jeesuse sõnad on pärit Matteuse evangeeliumi lõigust, milles Ta kuulutab ette oma surma ja ülestõusmist ehk kõneleb enda jaoks tulevast. Või ka meie jaoks?
Tänapäeva maailma kiires elutempos ei ole sugugi tavaline, et mõtleme sellele, mis võib meid pärast surma ees oodata. Väga palju aega kulub enese elu praktilisele korraldamisele, kõikvõimalike igapäevaste soovide ja vajaduste rahuldamisele, püüame oma tulevikku ja pensionipõlve majanduslikult kindlustada. Oleme harjunud levinud ütlusega “kui raha on, on kõik võimalik”. Ometi märkame aeg-ajalt, et selline arusaam ei ole ainuõige, et meil ei ole võimalik enesele osta head tervist, korras suhteid, hingerahu, rääkimata igavesest elust.
Jeesus ütleb tänases kuu juhtsalmis: ei ole kasu sellest, kui sul oleks ka kogu maailma rikkused, aga sa oma hingele kahju teeksid. Seega soovitab Ta meil kõige muu kõrval ka oma hinge märgata, selle olukorrale mõelda… Köster Oskar Lutsu “Kevadest” pidas tähtsaks ja kutsus oma hinge eest hoolt kandma, mõjudes küll kohati groteskselt, kuid peites selle ütluse taga sügavat tõde. Aga kuidas me saaksime “oma hinge õndsuse” eest hoolitseda? Jeesus mainib nõuet Tema järel käia, jäägitult ja kuulekalt Temale anduda. Teda igas eluolukorras usaldades ja elus esiplaanile seades võime loota Tema õnnistusele. Soovin meile kõigile, et meil püsiks meeles, et Jeesus käib igal päeval meie kõrval, aitab, toetab ja julgustab ning et me usaldaks Teda jätkuvalt ja lubaks Teda oma ellu.