Aastast aastasse, Ülestõusmispühade ajal, kõlab miljonite ristiinimeste suust rõõmuhõige: „Kristus on surnuist üles tõusnud!“. 

Võime tõdeda, et Jeesus Kristuse üles äratamine on Jumala ainulaadne tegu nagu ka ülestõusnud Kristuse hilisemad ilmumised ainult teatud inimestele. Jumala tahte kohaselt nägid Kristust paljud Jeesuse jüngrid, apostlid ja Maarja Magdaleena. Nad olid Jumala Poja, ülestõusmisündmuse autentsed tunnisatajad. Oleme teda oma silmaga näinud, käega katsunud, oleme üles äratatud Kristusega rääkinud, on apostlite üksmeelne kinnitus Kristuse ülestõusmise sündmusele järgnenud asjaolude kohta. 

Kokkupuutest üles tõusnud Issandaga, kirjutab ka apostel Paulus. Ta tunnistab erinevates kirjades, mis on saadetud Väike-Aasia kogudustele, et ülestõusnud Kristuse kutsel ja  tahtel on ta seotud evangeeliumi kuulutamisega ehk ristiusu levitamisega. Esimeses kirjas Korintose kogudusele julgustab Paulus neid, kes ei uskunud ihu ülestõusmist, mitte kahtlema Kristuse üles tõusmises. Kuna ülestõusnud Kristus oli ilmutanud ennast Paulusele, oli ta veendunud, et Kristuse üles tõusmine on tagatis kõigi surnute üles äratamisele tulevaste aegade lõpus. Selle kuu juhtsalmiga manitseb ta üles tõusmist eitavaid koguduseliikmeid  jääma kindlaks evangeeliumile, mis on olnud noorele kogudusele usuliseks aluseks. 

Loe edasi …